Zürich

Sel aastal on õnnestunud mul Šveitsi minna lausa kaks korda – kõigepealt Genfi ja siis nüüd Zürichisse. Viimane meeldis mulle kindlasti rohkem, aga see meeldivus võis olla põhjustatud ka sellest, et Zürichis oli Liina, kes mulle kõiki asju näitas ning kõiki asju selgitas.

Mis kohe selgeks sai Šveitsis olles, oli see, kui hästi on korraldatud ühistransport – see tõesti käib nagu kellavärk ning kui osta 24h ühistranspordi pilet, siis on seal ringiliikumine ikka eriti mugav. Lisaks saab veel ühistranspordi kaardiga sõita eriti ägedate madalate laevadega, mis jõgedel inimesi transpordivad!

DSCF2773

Esimesel õhtul Zürichis käisime ka väljas ühes hipsteri piirkonnas nimega Langstrasse, käisime söömas ühes lahedas kohas nimega The Bite ning pärast söömist käisime veel gini baaris nimega Dante, mis oli ka väga tore. See Langstrasse tundub olevat piirkond, kus ongi ägedaid baare ja söögikohti. Lisaks sellele ning hipsteritele, tundub see piirkond olevat populaarne ka prostituutide poolest, sest neid oli seal tänavatel ikka päris mitmeid. Üldse tundub, et šveitlased suhtuvad prostitutsiooni suht lõdvalt, sest Genfis oli neid ka palju. Aga mulle võis tunduda, et neid on Genfis palju, sest meie hotell oli just selles kohas kus nad 24/7 töötasid.

DSCF2790

Minu esimeseks täispäevaks oli Liina mulle ettevalmistanud kogu programmi. Kõigepealt ta saatis mind tasuta linnatuurile, mis oli päris tore. Sain teada, kus miski kesklinnas asub, kus Lenin elas ning sellest, et kuidas teha vahet protestantlikel ning katoliiklikel kirikutel. Kirkuid on Zürichis sitaks (ma ei ole kindel, et kas seda sõna muidu tohib kirikute sõnaga ühes lauses kasutada). Lisaks on Zürich veel ära jaotatud protestantide ning katoliiklaste vahel ning see, kuidas nende erinevate uskude kirikuid eristada on imelihtne – protestantlikel kirikutel on peal suured kellad, sest protestandid on võrreldes katoliiklastega siiski töökamad inimesed ning neil on vaja tavaliselt õigeks ajaks igale poole jõuda. Katoliiklastel on rohkem pohlad.

DSCF2776

Aga tulles tagasi meie päeva juurde, siis peale ekskursiooni sain kokku Liinaga ning me läksime sööma traditsioonilist lõunat – vorsti. Selgus, et šveitlased on hästi suured vorsti fännid ning pean tunnistama, et päris hea oli küll. Samas ma ei ole väga suur ekspert vorstinduse alal aga vorst maitses hästi ning järjekord seal kohas, kus me vorsti ostsime, ulatus uksest välja. Kui vorstid sees, läksime edasi järgmisesse hipsteri piirkonda nimega Hardbrücke, see meenutas mulle väga Berliini. Kui me seal olime natuke ringi hänginud siis jalutasime mööda jõeäärt tagasi peatänava poole. Jõeäärsed teed, mis tunduvad olevat igal pool Zürichis, on ikka väga lahedad. Sel samal päeval kui me seal jalutasime, siis Liina tahtis nendel teedel nii palju jalutada, et mina jõudsin juba nii ära väsida, et iga teine küsimus, mis mult üle huulte libises oli “Kas me nüüd hakkame juba koju minema?”. Kui Liina oli minust terve elujõu välja pigistanud, siis ta tundus ise ka lõpuks ära väsivat, sest mingil hetkel ta nõustus isegi tagasi koju minema.

Järgmine päev oli Liina jälle kõik asjad meile ära organiseerinud. Hommikul asusime rongiga teele Belalpi. Sinna minekuks läksime kõigepealt rongi peale, siis tegime väikese sõidu bussiga ning siis kirsiks tordil saime sõita ka suure suusalifti/trammiga mäe tippu. Oi kui ilus seal üleval oli! See oli nii kõrgel, et liustik oli meiega peaaegu, et samal kõrgusel.

IMG_20150919_122641

Liina oli meile välja otsinud nelja tunnise matka ning see matk oli tõeliselt vägev, sest vaated olid imelised ning see matk viis läbi hästi erineva maastiku – kõigepealt jalutasime läbi väikese mägiküla, kus olid imeilusad vaated mägedele, siis jalutasime läbi alpimetsa, kus muuseas nägime ka kuldset seent kasvamas. Siis matkasime läbi kivisema pinnase suure rippsillani ning pärast rippsilda jalutasime eriti armsas igihaljas metsas. Rippsilla juures tegime ka väikese lõunapausi ning vaatasime võiksusid süües inimesi, kes sillalt üle kartsid minna. Kui meil võikud söödud, ületasime ka meie selle silla ning teisel pool mägesid me olimegi. Kahjuks pärast seda kiskus elu veits hapuks, sest pidime hakkama minema aina ülesmäge. Ma lootsin iga uut nurka nähes, et see jääb kindlasti viimaseks, aga kus sa sellega. Kui me lõpuks ennast ikka olime üles mäkke vedanud, siis olid meil näod jälle rõõmsad ning vaated jälle imelised. Kuna mäetipp oligi meil matka lõpuks, siis läksime tagasi alla ning tagasi Zürichisse.

IMG_20150919_122702

Kui me tagasi Liina juurde jõudsime, siis selgus, et selle päeva head asjad ei olnudki veel otsa saanud. Nimelt tegid Liina ja Amine õhtusöögiks šveitsi tüüpilist toitu nimega raclette. See oli küll üks põnev söök mida proovida ning see oli eriti hea veel pärast päevast matka. See soe juust sobis ideaalselt viimaseks õhtusöögiks Šveitsis ning kindlustus hea une, et ennast järgmise päeva kojuminekuks välja puhata.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s